Õppijate toetamine

Kui ma klassi veel ei tunne, koostan töölehe eelmise õppeaasta materjali kohta, et saada aimu õpilaste tasemest, kuid see pole hindeline, aga hea tulemuse korral ootab kena hinne. Uue klassi puhul lasen kõigil õppeaasta alguses kirjutada mulle kirja, kus nad räägivad natuke iseendast, ja saadan ka ise kirjaliku vastuse. Need kirjad annavad väga palju tagasisidet õpilaste kohta. Teen aktiivselt koostööd tugispetsialistiga, kes on rohkem tuge vajavate õpilastega juba tuttav, nii saan end varakult ette valmistada ja vajadusel õppetööd kohandada. Kui märkan andekust, tunnustan seda kohe ja annan nuputamisülesandeid, mis oskusi veel edasi arendaksid. Võimalust ennast arendada ja pead ragistada annan aga kõigile. Minu rusikareegel on, et kui õpilased sind usaldavad, jõuab kogu vajalik informatsioon sinuni iseenesest.

Suhete kujundamine ja hoidmine

Kõige olulisem on avatud suhtlus, mille algpunktiks olen mina kui õpetaja. Olen klassis kui avatud raamat ja jagan nii head kui halvemat tuju, selgitades ka miks, mis annab õpilastele loa oma tundeid samamoodi avada. Näitan üles uudishimu nende vastu, küsides nädalavahetusest või mõnest reisist, võistlusest või üritusest. Õpilastele meeldib rääkida ja nad märkavad, kui õpetaja hoolib. Suhte hoidmisel olen võtnud sama hoiaku, mida minuga kasutas gümnaasiumis Arvo Press: sõbralik, aga mitte sõber: kui õpetaja muutub õpilastega liiga sõbraks, võib kaduda autoriteet, mida on hiljem palju raskem üles ehitada kui kaotada.

Turvaline ja kaasav keskkond

Eksimuste normaliseerimine on klassis tava, mitte tabu. Teen ka ise tahvlile eksimusi, tihtipeale meelega, et õpilased need välja tooksid ja mõistaksid, et eksimine on osa õppimisest. Kõik peavad tundma end klassiruumis turvaliselt: kui keegi astub sellest piirist üle, reageerin koheselt, mitte ainult suulise noomitusega. Kaasan õppimisse kõiki õpilasi: kõik, kes soovivad (või ka ei soovi), saavad käia tahvli ees ülesandeid lahendamas või vastata suuliselt.

Hoolimine iga õppija arengust

Proovin märgata ja jõuda kõigini: tugevale õpilasele annan nuputamisülesandeid ja saadan teda võistlustele, abivajajale koostan eraldi õppekava ja teen individuaaltunde. Tunnis kordan alati, et "küsi ja sulle antakse". Kui märkan midagi, mis pole otseselt õppimisega seotud, kuid mõjutab õpilase heaolu, teavitan sellest koheselt. Näiteks esimesel aastal teavitasin muretseva õpetajana lapsevanemat poisist, kes tunnis magama kippus, ning probleem sai kiirelt lahendatud. Väga tugeva peaga õppijaid olen suunanud ka Tartu Ülikooli teaduskooli, et neil oleks tulevikus veel rohkem võimalusi arenemiseks.

Õppetööd kavandan terviklikult: alustan poolaasta töökavast, jaotan selle teemadeks ja iga teema omakorda üksikuteks tundideks. Allpool avan selle protsessi ühe õppeperioodi (harilike murdude liitmine ja lahutamine, 6. klass) ja ühe tunni näitel.

Poolaasta töökava

Terviku alus on 6. klassi I poolaasta töökava, kus iga tunni juures on kirjas teema, õppematerjal, eesmärk, mõisted, lõiming teiste klasside ja ainetega ning kasutatavad meetodid.

Õppeperioodi tervik

Ühe õppeperioodi ülesehituse olen koondanud visuaalsele ajajoonele: see näitab, kuidas teema jaguneb kolme nädala ja üksikute tundide vahel, kuhu paigutuvad tunnikontrollid ja kontrolltöö ning milline on hindamise ja tagasiside loogika.

Ühe tunni kava

Ajajoonel märgitud esimese tunni olen avanud detailse tunnikavana, mis näitab tunni ülesehitust etappide kaupa: aeg, tegevus, materjalid ning eesmärk. Tunnikavast on näha ka, kuidas kohandan sama tundi erineva tasemega õpilastele, pakkudes nõrgemale tuge ja kiiremale lisaülesandeid.

Diferentseeritud ülesanded

Kõik tunnikontrollid ja kontrolltööd koostan ise ja kolmes raskusastmes: A- ja B-rida põhitasemele ning lihtsustatud C-rida individuaalse õppekava (IÕK) järgi õppivale õpilasele. Nii saab iga õpilane tööd, mis on talle jõukohane, aga samal ajal arendav. Allpool on näide kontrolltööst (õpilase nimi on kaetud) ning allalaetavad töölehed.

Tund ja digivahendid

Tunnid viin suuresti läbi nutitahvli abil, mis võimaldab lahenduskäike samm-sammult visualiseerida ja hiljem õpilastega jagada. Lisaks kasutame arvutiklassi, kus igal õpilasel on oma seade ning saame kasutada mitmesuguseid interaktiivseid digikeskkondi.

Hindamise ja tagasiside alused

Hindan protsendipõhiselt: igas töös on kindel punktide arv ja hinne kujuneb saavutatud protsendi alusel, mis on õpilastele selge ja läbipaistev. Hindamise kõrval on sama oluline jooksev tagasiside: annan seda suuliselt tunnis, kirjalikult tööde peal ning kujundavalt juba õppeprotsessi ajal (vt lähemalt 2.9).

Mida väärtustan ja kasutan

Õppevara juures väärtustan elulist seost ja digivõimalusi, mis aitavad ühendada matemaatikat päriseluga ja pakuvad tänapäevaseid digitaalseid lahendusi. Kasutan näiteks Opiq digikeskkonda ja Avita õpikuid, mis sobivad omavahel hästi kokku ning on koostatud vastavuses riikliku õppekavaga.

Kohandatud ja koostatud õppevara

Lisaks valmis õppevarale koostan ja kohandan materjale ka ise. Esiteks valmistan igaks teemaks ise tunnikontrollid ja kontrolltööd, mille kohandan kolme raskusastmega (A/B/C-rida, vt 2.3), et need sobiksid nii põhitasemele kui individuaalse õppekava järgi õppivale õpilasele. Teiseks olen loonud täiesti uue digitaalse õppevara, matemaatikamängu SurvivalMath (vt Ise · Ü2), mis muudab matemaatika ellujäämisteemaliseks ja mänguliseks. Enda loodud materjale jagan vajadusel ka kolleegidega.

Teen palju päriselu situatsioone ja olen ülesandeid kohandanud eluliseks, näiteks allahindlused poes, investeerimine, eelarve koostamine. Kasutan tunnis ka mängustamist: kui midagi saab õppida mängu või võistluse kaudu, rakendan seda. Näiteks kalkulaatorite esmakordsel kasutuselevõtul on spetsiaalne mäng, mille lõpptulemuseks on salakood ja hea hinne. Kõik saavad soovi korral osaleda Känguru võistlusel, ning võtame osa nii paljudest võistlustest kui jõuame, et anda võimalus võimalikult paljudele erinevatele õpilastele.

Huvi hoidmiseks kasutan ka matemaatilisi lauamänge ja mõttemänge, mis arendavad loogikat ja teevad arvutamise põnevaks.

See, et huvi aine vastu on päriselt kasvanud, peegeldub õpilaste aktiivses osavõtus võistlustest ja nende tulemustes. Näiteks saavutasid õpilased Pärnumaa CASHY rahatarkuse väljakutsel eriauhinna. Kahe õppeaasta saavutused olen koondanud ülevaadeteks.

Väärtustan ja tunnustan ausust. Kui keegi spikerdab ja jääb vahele, ei tee ma seda kõigi ees avalikuks, vaid tänan teda hiljem nelja silma all aususe eest ja mõtleme koos edasised sammud välja. Tunni alguses on tahvlile kirjutatud ülesanded, mis tuleb ära teha: kes on kiirem, tohib teisi abistada (mitte nende eest teha), ja kui tunnitöö saab varem valmis, ootab lõpus meeldiv preemia, "mäng". Mina austan õpilasi ja õpilased austavad mind, ja see on vastastikune. Kui klass läheb üle käte, lisan tahvlile vaikselt lisaülesande, mis tähendab mänguaja kadu, ning õpilased hoiavad seetõttu ise üksteist tagasi.

Arendan oma tundides kõiki riikliku õppekava üldpädevusi, põimides neid loomulikult matemaatika õppesse.

Matemaatika-, loodusteaduste- ja tehnoloogiaalane pädevus

Selle arendamine on aine olemuse tõttu põimitud igasse tundi: õpetan õpilasi mõtlema loogiliselt, tõlgendama arve ja andmeid ning rakendama matemaatilisi mõttemustreid päriselu probleemide lahendamisel.

Digipädevus

Digipädevust arendame, kui lahendame matemaatilisi ülesandeid arvutites ja kasutame tunnis nutitahvlit ning erinevaid digikeskkondi.

Ettevõtlikkuspädevus

Aitan seda arendada finantsteemaliste tundidega: võtame osa rahatarkuse olümpiaadist ja mängime tihti rahatarkusemängu Cashy.

Ettevõtlikkus- ja väärtuspädevus

Väärtustan ausust ja pingutust ning tunnustan neid igapäevaselt (vt 2.6). Matemaatika ajaloo ja praktiliste näidete kaudu näitan, kuidas matemaatika on osa meid ümbritsevast kultuurist ja igapäevaelust.

Sotsiaalne ja kodanikupädevus

Arendan seda koostöö kaudu: õpilased abistavad üksteist ülesannete lahendamisel ning lahendavad rühmas probleeme, kus tuleb arvestada teiste arvamuste ja rollidega. Finantstundides käsitleme ka rahaga seotud vastutustundlikku kodanikukäitumist.

Enesemääratluspädevus

Toetan õpilaste eneseteadlikkust, lastes neil valida jõukohase raskusastme ja seada endale eesmärke. Diferentseeritud ülesanded (A/B/C-rida) aitavad igal õpilasel oma taset realistlikult hinnata ja sellega arvestada.

Õpipädevus

Õpetan õpilasi õppima: tutvustan erinevaid võtteid, kuidas valemeid meelde jätta ja kontrolltööks korrata, ning väärtustan vigadest õppimise kultuuri (eksimine on osa õppimisest, vt 2.2).

Suhtluspädevus

Suhtluspädevust arendan, kui õpilased selgitavad tahvli ees oma lahenduskäiku kaasõpilastele ja sõnastavad oma mõttekäigu valjusti, mitte ei ütle ainult lõppvastust. Nii õpivad nad matemaatikat ka sõnadega väljendama.

Võimestamine

Lasen õpilastel tunnis üksteist õpetada ja abistada. Näiteks koostavad nad ise teemakohaseid ülesandeid, mida pinginaaber seejärel lahendab. Praktiseerime ka seda, et teemast paremini aru saanud õpilased selgitavad seda neile, kellel on raskem, ja vajadusel vastupidi. See töötab mõlemale: kui pead midagi teisele selgitama, õpid ka ise palju rohkem.

Vastutuse võtmine

Suunan õpilasi võtma vastutust oma õppimise eest. Pärast iga kontrolltööd teeme "vigade paranduse": õpilased parandavad oma vead kontrolltööde vihikus, analüüsides, kus ja miks nad eksisid. See õpetab, et viga ei ole lõpp-punkt, vaid koht, kust edasi õppida. Lisaks on alati võimalus järelevastamiseks, kui õpilane puudus või soovib oma tulemust parandada, mis annab talle kontrolli oma tulemuste üle.

Stereotüübid

Stereotüüpe murran tavaliselt argumenteerides, võimalusel kaasates tervet klassi. Väide „mul ei lähe seda päriselus vaja" on väga levinud ja selle ümberlükkamiseks toon kaasa mõne päriseluga seotud näite või palun õpilasel endal seda tõestada. Stereotüübi „matemaatika on poiste aine" vastu räägib minu enda kogemus ja klassistatistika: mu klassides on palju tüdrukuid, kes mõistavad matemaatikat sama hästi või paremini kui poisid. Ja kui keegi ütleb „mul pole matemaatikapead", rõhutan, et matemaatikat oskavad kõik, lihtsalt igaühel on oma viis, kuidas asjadeni jõuda.

Tagasiside andmine

Annan õpilastele tagasisidet kolmel viisil. Suuliselt tunnis reageerin õpilaste tööle jooksvalt, ja kui keegi vajab põhjalikumat tagasisidet, palun tal tunni lõpus korraks jääda, et saaksime rahulikult rääkida. Kirjalikult annan tagasisidet eelkõige ebaõnnestunud tööde puhul: märgin ära, mida on vaja üle korrata ja veel vaadata, ning lisan alati julgustuse, et olen avatud küsimustele ja aitan ka tunnivälise õppega. Kujundavat tagasisidet annan iseseisva töö ajal, kui käin klassis ringi ja kommenteerin õpilaste lahenduskäike kohapeal, veel enne lõpphinnet.

Tagasiside mõju kajastub ka õppeaasta lõpus kogutud õpilaste ja lapsevanemate tagasisides: õpilaste sõnul olid selgitused selged (94%) ja hindamine õiglane ning läbipaistev (87%), vanematest aga 85% hindas minu tagasisidet edasiviivaks ja toetavaks.

Hindamismeetodid

Protsendipõhine hindamine on minu peamine meetod: igas töös on kindel punktide arv ja hinne kujuneb saavutatud protsendi alusel, mis on õpilastele selge ja ühemõtteline. Kujundav hindamine toetab õppeprotsessi, sest annan tagasisidet juba töö käigus, mitte ainult lõpus. Diferentseeritud hindamine arvestab õppijate erineva tasemega: koostan tööd A/B/C ridadega, kus C-rida on kohandatud lihtsustatud õppekava järgi õppivale õpilasele (vt 2.3).